Elektriahi koosneb kapist, uksest, küttekehast, temperatuuri regulaatorist ja taimerist.
Kapp on tavaliselt valmistatud õhukesest teraslehest, tavaliselt kahe{0}}kihiga.
Uks on varustatud kõrge-temperatuuriga karastatud klaasiga ja soojust-kontsentreeriva võrguga, mis säilitab sisetemperatuuri ja võimaldab küpsetamise ajal toitu jälgida.
Kütteelement on tavaliselt metalltoru, mis on kaetud infrapunakiirgusega{0}}. Enamikul elektriahjudel on kaks kütteelementi, üks üleval ja teine alumisel; mõnel küljel on ka üks või kaks lisa.
Temperatuuri reguleerimise elemendis kasutatakse peamiselt bimetallribasid, mis on muutumas üha tavalisemaks.
Taimer on tavaliselt vedruga{0}}või elektriline. Kevad{2}}laaditavate taimerite tööulatus on alla ühe tunni, samas kui elektrilised taimerid võivad töötada mitu tundi. Mõnel elektriahjul on ka mikro-mootoriga käitatav toidualus, mis pöörleb ühtlasema küpsetamise tagamiseks madalal kiirusel. 1980. aastate alguses ilmusid arvutipõhised elektriahjud, mis kasutasid temperatuuri, kaalu ja niiskuse andureid ning mikroprotsessorit. Need ahjud saavad automaatselt valida optimaalse küpsetusrežiimi, lähtudes eelnevalt-sisestatud küpsetusprogrammidest, optimeerides ja automatiseerides küpsetusprotsessi.
